Kaheteistkümnes päev

Eelviimane päev siis!!! Lahe. Olengi lõpusirgel Uskumatu.
Tegelikult oli see uskumatu esimesel nädalal. Kui teine nädal oli teisipäevasele päevale jõundud, siis oli selge, et suudan sellega lõpuni minna.
Eks kõik ole individuaalne. Mulle tundus, et kõige raskem oli esimene nädal, ning eriti jube see seitsmespäev. Kui see sai läbi, siis oli kõik ok.
Tervis? Olen seni ennast hästi tundnud. Ei mingeid häireid, pigem on olemine parem. Igemed ja liigesed ei valuta enam.
Homme viimane päev, siis pühapäeva hommikul peaks kaalumise tegema. Palju siis maha läinud on.
Täna sõin soolast kala lõunaks, see ajab meeletult jooma. See on omast kohast isegi hea, sest jooma ju peab. Õhtne söök tundus lausa liiga suur. Söö ja söö, ning otsa ei saa. Salat ja spargelkapsas, ning lõpuks liha. See liha tükk tundub ikka väga suur. Huvitav, enne võisin 3-4 sellist lihatükki ära süüa, ning ei saanud arugi, et olen meeletult palju söönud. Nüüd on üks tükk, ning liig mis liig.
Mõtted liiguvad koguaeg selles suunas, mida edasi süüa? Milline peaks edaspidine menüü väljanägema. Õnneks võib nüüd magusat ja rasvasemat ka süüa.
Esimesel nädalal oli suus tõesti vastik maitse, suus ka vastik hais. Sest ju see rasvade põletamine andis selle tulemuse. Teine nädal enam nii santi maitset polnud.
SAan isegi aru, miks on kirjas, et kui katkestate dieeti kuuendal päeval... sest see on tõesti see hetk, kus tundub, et nüüd katkestas. Ilmselt on see mingi psühholoogiline moment. Millal on kõige raskem otsustada, kas jätkata või lõpetada. Ja kui jätkata, siis läheb hästi lihtsalt see jätkamine.
Saan aru ka hoiatusest, et mingil juhul ei tohi dieeti jätkata. Sest tegelikult on organism selle vähese tarbivusega harjunud. Ning kui oleks vaja veel 13 päeva vastu pidada, siis peaks ka. Kuigi see ei ole ju kasulik. Ning üksiti tahaks ikka midagi hääd ka süüa. Eriti siis, kui kellelgi on sünnipäev, ning hästi ilus ja ahvatlev tort!!!